Tagasi

Kas üürnikule tohib teha taustakontrolli?

Isikuandmete kaitse üldmääruse (ehk GDPR) artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt tohib isikuandmeid töödelda, kui on olemas õigustatud huvi ning kui see huvi kaalub üles andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused. Üürisuhte puhul on üürileandjal olemas õigustatud huvi kontrollida üürniku tausta, ning see kaalub üles üürilevõtja põhiõigused ja -vabadused. Küll aga tuleb üürileandjal teavitada üürnikku taustakontrolli teostamisest.

Üürniku taustakontroll peaks olema igale üürileandjale lausa kohustuslik, sest hilisem üürivaidlus võib kujuneda väga pikaks ja kalliks protsessiks. Eesti kohtupraktikas on lahendeid, kus tülika üürniku väljatõstmine on võtnud aastaid. Iga üürileandja võib ise teha arvutused, kui kalliks läheb üürivaidluse ajal ise korteriga seotud kulude (ning hiljem võibolla ka remondi arvete) tasumine. Heaks näiteks taustakontrolli vajalikkusest on Pealtnägija lugu puuküürnikust, kes tekitas korteri omanikule 15 000 euro suuruse võla, millest kohus nõudis omanikule välja vaid veidi üle poole (loe artiklit lähemalt siit).

Ka maaklerteenuse kasutajad ei ole pahatahtlike üürnike eest kindlamini kaitstud, sest paljud maaklerfirmad piirduvad vaid mõne üksiku registri kontrollimisega. Näiteks on Riskikontroll tuvastanud taustakontrolli käigus üürilesoovja, kes on varasemalt üüritud korteri segamini peksnud, kuigi registrite põhjal ja maaklerfirma hinnangul oleks justkui sobilik üürnik.

Seetõttu tasub tõsiselt kaaluda professionaalse taustakontrolli teenuse kasutamist, sest hilisemad rahalised kulutused ja peavalu ei ole väärt ennetamise pealt kokku hoidmist.