KKK
Riskikontrolli teenuse kasutajaks ja päringu subjektiks saavad olla vähemalt 18 aastased isikud, kellel on Eesti isikukood. Taustakontrolli tehakse ainult füüsilisele isikule.
Meie spetsialistid on kogenud taustakontrolli teostajad, kes oskavad märgata olulist ja eristada seda ebaolulisest. Paljudel juhtudel, näiteks üürisuhtes, töösuhtes, äripartnerite või ka laenuvõtjate puhul on oluline teada, kes piltlikult öeldes istub vastaspool lauda. Taustakontrollis selgub, kas teise osapoole taust on sinu jaoks sobilik või esinevad seal ohutegurid, millega võivad kaasneda potentsiaalsed riskid. Taustakontroll ei anna hinnangut päringu subjekti sobivuse või mittesobivuse osas, konkreetne riskivalmidus on iga päringu teostaja enda otsus.
Taustakontrolli käigus kogutavate andmete koosseis sõltub päringu teostamise eesmärgist. Päringu teostaja saab ise valida etteantud nimekirjast, milliseid andmeid on vaja kontrollida. Andmeid pärime peamiselt karistusregistrist, maksehäireregistrist, Maksu- ja Tolliametist, Ametlikest Teadaannetest, Äriregistrist, Riigi Teatajast ning avalikest allikatest. Riskikontroll ei kogu taustakontrolli käigus eriliigilisi isikuandmeid.
Taustakontrolli päringu teostamiseks peab olema teenuse kasutajal olema kas õigustatud huvi päringu subjekti suhtes, päringu subjekti nõusolek või seadusest tulenev kohustus.
Vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele peab õigustatud huvi korral olema täidetud kolm tingimust – päringu teostajal peab olema reaalne ja hetkel esinev (midagi, mis on seotud parasjagu toimuva tegevuse või kasuga, mida eeldatakse saada lähitulevikus) õigustatud huvi, päringu teostamine peab olema vajalik õigustatud huvi teostamiseks ja päringu teostaja õigustatud huvi peab üles kaaluma päringu subjekti huvid, põhiõigused- ja vabadused.
Õigustatud huvi võib olla näiteks siis, kui kui päringu teostaja ja päringu subjekti vahel on asjakohane ja sobiv suhe, näiteks kui päringu subjekt on päringu teostaja klient, kandideerib tema juurde tööle, töötab tema teenistuses või on tema üürnik. Õigustatud huvi on ka siis, kui isik soovib enne laenu andmist kontrollida laenusaaja varasemat maksekäitumist.
Õigustatud huvi korral peab päringu teostaja teavitama päringu subjekti temale tehtavast taustakontrollist. Antud teavitus ei ole nõusoleku küsimine, vaid teadaanne isikuandmete töötlemisest.
Nõusolek on vabatahtlik tahteavaldus, mida päringu subjekt võib ka tagasi võtta. Nõusoleku küsimine on asjakohane olukorras, kus puuduvad muud õiguslikud alused päringu teostamiseks. Nõusoleku küsimise lihtsustamiseks oleme loonud vormi, mille saad alla laadida siit.
Päringu teostamiseks on seaduslik alus juhul, kui andmete töötlemine on päringu teostajale ette nähtud seaduses (näiteks turvaseadus § 23 lg 1, lõhkematerjali seadus § 16 lg 2 punktid 2, 3, avaliku teenistuse seadus § 15 punktid 1, 2). Seaduse alusel isiku kohta päringu tegemine välistab paralleelselt õigustatud huvile tuginemise.
Edastame taustakontrolli tulemuse alati esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui kahe tööpäeva jooksul.
Taustakontrolli tulemus edastatakse Riskikontrolli poolt päringu teostajale ning soovi korral ka päringu subjektile. Ilma päringu subjekti nõusolekuta ei tohi taustakontrolli tulemust edastada kolmandatele õigustatud huvita isikutele.