Kas tööle kandideerijale tohib teha taustakontrolli?

Taustakontrolli tegemise jaoks peab alati olemas olema mõni õiguslik alus. Isikuandmete kaitse üldmäärus (artikkel 6 punkt 1) näeb õiguslike alustena ette isiku nõusoleku, seadusest tuleneva kohustuse ja õigustatud huvi. Tööle kandideerija ja olemasoleva töötaja puhul on enim kasutatud õiguslike alustena nõusolekut, õigustatud huvi ning seadusest tulenevat kohustust. Kui viimase variandi kohaldamise puhul enamasti küsimusi ei teki, siis valmistab tööle kandideerijate ja töötajate puhul segadust nõusoleku alusel tausta kontrollimine. Nimelt peab olema nõusolek taustakontrolli tegemiseks jaoks antud vabatahtlikult, mis võttes arvesse värbamisprotsessis olevate osapoolte positsioone, ei pruugi seda enamasti olla. Kandideerimisprotsessis taustakontrolli nõusoleku andmisest keeldumine toob tõenäoliselt kaasa ka potentsiaalsest töökohast ilmajäämise. Seetõttu tuleks värbajal või tööandjal taustakontrolli tegemisel tugineda õigustatud huvile, samuti tasuks läbi analüüsida, mis osas kaaluvad ettevõtte huvid isiku tausta kontrollida üle kandideerija õigused ja huvid jätta taust kontrollimata.

Loe lähemalt ka erinevatest põhjustest, miks on vaja tööle kandideerijatele ja töötajatele teha taustakontrolli.